Ma olen unustanud kõige tähtsama...

Ma pole ammu juba rääkinud, mis minuga juhtunud on või kuidas mul suvi kulgeb. Üritan nüüd tasapisi kirjutada oma tegemistest.
Enamasti olen olnud kodus. Siis veedan palju aega oma maja taga. Seal on kolm kiike ja üks liumägi. Võiks ju arvata, et seal on igav aga see pole nii. Peale mu õe ja venna on seal teisigi lapsi. Vahel on meid kokku isegi 10 last ja meil on väga vahva koos mängida. Eriti vahva on mängida kulli, notsut, mädamuna ja hargilätsu. Viimasest mängust võtavad ka kõige väiksemad osa, muidu meeldib neile aga üle kõige kiikuda ja väga raske on neid sealt eemale saada.

Vahepeal käisin aga kaks nädalat maal vanaemal-vanaisal külas. Olin seal koos täditütre Anetega ja seal juhtus nii mõndagi põnevat.
Näiteks käib mu vanaisa tavaliselt hommikul jalutamas. Kella seitsme ja poole kaheksa aeg. Üks hommik läksin ma temaga kaasa ja nägin väikest siili. See vanaisa jalutusrada pole üldse lühike tee. Edasi ja tagasi umbes 5 km, aga sellegipoolest on mõnus ja värskendav hommikul jalutamas käia.
Kuumade ilmadega saime palju veega sulistada. Mu tädi ostis maale liuraja. See on selline paksem kile, kuhu peale pritsitakse vett. Vesi tuleb voolikust. Ootad natuke ja siis lasedki liugu. Kõige parem on kõhuli lasta, sest siis saab kõige pikema liu. Maal oli ka bassein kuhu sai hüpata. Vesi oli alati jahe ning oli mõnus palava ilmaga vees olla. Pärast tulin veest välja ja läksin otse põõsa äärde marju sööma. Ma kuivasin nii ruttu ära ja läksin uuesti basseini. Nüüd olen natuke pruunim ka kui enne. Rohkem pruunim ma ei tahakski olla.

Me ei olnud terve see kaks nädalat ainult vanaema-vanaisa juures, vaid käisime ka Valgas ja Viljandis sugulastel külas. Viljandi ja Valga vahelisel teel käisime uudistamas ka Helme varemeid ja liivakoopaid. Lossivaremete juurde viis trepp aga meie seda treppi Anetega ei märganudgi ning ronisime lihtsalt mäest üles. Oli see vast järsk mägi. Samal ajal läksid vanaema ja vanaisa trepist. Lossivaremetes sai natuke turnida. Kui lossivaremed said vaadatud, siis läksime liivakoobastesse. Seal oli üsna pime ja jahe. Koobaste sisse me ei läinud, sest vanaema arvas, et seal võib olla rästikuid. Edasi jätkus sõit Valka. Seal ööbisime sugulase suvilas. Õhtul grillisime ka. Järgmisel päeval käisime turul, kust ostsime mustikaid, ja väga palju kommi ka. Sama päeva õhtul sõitsime tagasi.

Teine sõit oli Viljandisse. Sel korral peatusime poolel teel Olustvere mõisas. Vanaema näitas, kus ta kunagi koolis käis ja seal oli palju erinevaid kodasid. Näiteks keraamikakoda, lapikoda jne. Keraamikakojas sai endale ehteid teha. Mina tegin tähekese, auto ja tibu. Tibu mulle, auto vennale ja täheke õele.

Viljandis peatusime sugulaste juures. Vanaema ajas toas juttu aga meie läksime õue ümbrust uudistama ja leidsime endile ka uued sõbrad. Mängisime nendega koos luurekat. See oli väga vahva. Enne magama minekut sai sugulastega veel suur padjasõda maha peetud. Järgmisel päeval aga käisime karjääris ujumas. Vesi oli nii mõnus ja soe. Pärast mitmetunnist rannas olekut sõitsime maale tagasi.
Maal oli lahe olla. Nüüd aga olen jälle kodus Haapsalus ja naudin suve ja vaheaega kuniks see veel kestab.