MIA, KONRAD JA AVANEVAD UKSED

Ma lugesin läbi raamatu nimega "Mia, Konrad ja avanevad uksed". Selle raamatu autor on Kätlin Vainola. See raamat rääkis ühest tüdrukust. Ta nimi oli Mia Karmen, aga teda kutsuti Mia. Ükspäev kui Mia jalutama läks nägi ta maas lebavat meest. Ta kutsus kiiresti kiirabi. Kui kiirabi oli kohal hakkati meest kanderaamile tõstma ja järsku ütles mees "mind ei ole vaja kiirabisse viia. Ma olen täitsa terve!". Mees hakkas pargi poole minema. Mia oli teda jälginud ning nad vestlesid pargis natuke aega. Mia sai teada, et mees ei tea isegi kes ta on. Hiljem sai ta palju uusi sõpru endale näiteks kioski tädi Miralda, Mia, mehike, Rasmus jms. Nad käisid ära linnavalitsuses ja tegid seal ühe väga suure hea teo ära. Nad hoidsid tagasi seda, et linnapead ei mürgitata. Selles raamatus oli nii palju seiklusi ja ma lihtsalt ei oska seda kokku võtta. Ma kindlasti soovitan seda lugeda!

MARDILEIB

Ma lugesin läbi Jaan Krossi raamatu Mardileib. See raamat rääkis ühest poisist kelle nimi oli Mart. Ta töötas apteegis meister Johhanni juures. Üks inimene tuli ükskord apteeki ning tahtis osta mitridaatsiumi. Seda pidi tegema sest see oli juba ära ostetud. Nad tegid nii, et Johann ütles mis asju on vaja ja Mart segas kokku. Kuna Mart pani nende ravimi asjade asemel magusaid asju tuli kokku mingi möks. Kuigi kui seda maitsta siis oli see väga hea. See oli nii hea, et see pandi müüki kõik ostsid. Terve apteek oli kliente täis. Selle leiva nimeks pandi mardileib. Üks päev tuli piiskopi Henric mardileiba maitsma, sest ta oli kuulnud, et see on väga hea maitsega. Ta murdis kõigepealt endale väikse juppi ja sõi ära siis ta küsis "mis selle söögi nimi on ?". Mart vastas "mardileib". Piiskopi Henric imestas ja lausus "see ei kõlba kuhugi!!". Mart oli ehmunud ja järsku lausus Henric "selle nimeks saab martsipan!". Ja sellest saati on martsipan nagu mardileib!