MARDILEIB

Ma lugesin läbi Jaan Krossi raamatu Mardileib. See raamat rääkis ühest poisist kelle nimi oli Mart. Ta töötas apteegis meister Johhanni juures. Üks inimene tuli ükskord apteeki ning tahtis osta mitridaatsiumi. Seda pidi tegema sest see oli juba ära ostetud. Nad tegid nii, et Johann ütles mis asju on vaja ja Mart segas kokku. Kuna Mart pani nende ravimi asjade asemel magusaid asju tuli kokku mingi möks. Kuigi kui seda maitsta siis oli see väga hea. See oli nii hea, et see pandi müüki kõik ostsid. Terve apteek oli kliente täis. Selle leiva nimeks pandi mardileib. Üks päev tuli piiskopi Henric mardileiba maitsma, sest ta oli kuulnud, et see on väga hea maitsega. Ta murdis kõigepealt endale väikse juppi ja sõi ära siis ta küsis "mis selle söögi nimi on ?". Mart vastas "mardileib". Piiskopi Henric imestas ja lausus "see ei kõlba kuhugi!!". Mart oli ehmunud ja järsku lausus Henric "selle nimeks saab martsipan!". Ja sellest saati on martsipan nagu mardileib!